Kevadine külaskäik Rootsimaale | 10 apr 2019

Eesti lihaveisekasvatajad on juba mitmeid aastaid välismaal õppereisidel käinud, sõite on olnud nii lähemate naabrite juurde kui ka Kesk-Euroopasse ja isegi Ameerika mandrile. Kui varasemalt oli välismaal nähtu kõik uus ja huvitav, siis nüüd oskame rohkem tähelepanu pöörata detailidele ja tekib võrdlusmomente oma koduste tegemistega.

Lihaveisekasvatuses on ikka nii, et on otsuseid, mida tuleb teha kiiresti ja käigu pealt ja on otsuseid, mida on tark ette planeerida pikema aja peale. Nii et, kes mäletab, siis juba eelmise aasta novembrikuus saatis Ilmar Kallas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi listi kirja, et pakkuda huvilistele võimalust minna pullioksjonile Gunnarpisse 29. märtsil 2019. Majanduslik arvestus näitas, et mõne pulli ostmine ja toomine Lõuna-Rootsist ei ole odav, kuna transpordiraha ainult ühe looma toomiseks võib tulla kuni 2000 eurot.  Nii saimegi kokku väikese grupi huvilisi, kes küll oksjonilt pulli ostmise mõttega Rootsi ei läinud, vaid käisid 28.-31. märtsil vaatamas ja uurimas, kuidas selline üritus Rootsis toimub. Lisaks jõudsime külastada 9 loomakasvatusettevõtet.

Igal Rootsis käinud 8 inimesel on oma kokkupuutepunktid lihaveisekasvatusega: anguste, šaroleede ja limusiini kasvatajad, Maaülikooli esindaja veiste söötmise alal, ETKÜ noorpullide testgrupi korraldajad, ELKS juhatuse liikmed. Sestap sai ka reisiprogramm mitmekülgne.


Foto: Ühispilt Backagårdeni talumärgi juures

Lihatõugu noorpullide kasvamist jõudluskatses on Rootsis testitud juba ligi 50 aastat. Varasemalt oli kaks testjaama, üks Kesk- ja teine Lõuna-Rootsis. Praegu on koondutud ühte kohta Gunnarpisse Hörby lähedal.

Igal aastal testitakse kokku 170 pulli erinevatest tõugudest ja müüakse oksjonil märtsikuu lõpus.

Testjaama tulnud noorpullid kaalutakse saabumisel ja aastakaalu võtmisel sarnaselt 3 päeval järjest ja võetakse kolme päeva keskmine kaal. Loomi söödetakse 3-4 korda päevas. Regulaarne kaalumine toimub iga 3 nädala tagant.


Oksjoni korraldusliku poole pealt. Kella 10.00 -12.45 olid kõik müüki minevad pullid aedikutes ostjatele vaatamiseks. Kui keegi tundis huvi konkreetse looma vastu, siis oli aias inimene, kes ajas looma liikuma ja ostjale lähemale aia äärde, kus puhtal betoonalusel olid hästi näha ka looma jalad ja sõrad.

Müügiprotsess käis väga kiiresti. 99 pulli viiest eri tõust müüdi ligi 2,5 tunniga. Loomade liikumine aedikutest müügiboksi ja tagasi oli korraldatud lihtsalt liigutatavate aedadega ja kuna loomad olid ka varasemalt harjunud sama marsruuti käima, sest samas boksis ka igakuiselt kaaluti, siis sujus kõik tõrgeteta. Iga tõu grupi müügi vahel oli väike paus, kus ostjad tribüünil said vahetuda.

Rootslaste endi sõnul jäid nad oksjoni tulemustega rahule. Oli küll algul ebakindlust, kas eelmise aasta põud on lihaveisekasvatusele pärssivalt mõjunud, kuid kõik pullid said müüdud. Mõned alghinnaga 27000 SEK, kõrgeima hinnaga oli üks Soomesse müüdud šarolee pulli 148 000 SEK. Kõikide tõugude keskmine hind 55 900 SEK. (1 SEK = 0,0959 EUR). Kohal oli ostjaid ka Saksamaalt, kuid enamus pulle ostsid ikka rootslased ise.


Oksjon, see on emotsioon! Tähtis roll on oksjoni läbiviijal, millisest hinnas alustab, milline on pakkumise samm üles või alla, ka loomade esitluse järjekorral jne. Gunnarpi oksjonil roteerib tõugude esitluse järjekord igal aastal tähestiku järgi, sel aastal alustati angustega, järgmisel aastal on esimesed šaroleed, seejärel herefordid, limusiinid, simmentalid ja viie aasta pärast jälle alustavad angused. Inimeste huvi sõltub rahast – heade oksjonihindadega aasta järel tõuseb järgmisel aastal huviliste arv, kes noorpulle katsesse saadavad. Üle poolte oksjonil müüdud pullidest läksid aretuskarjadesse.

Oksjonitulemusi saab vaadata testjaama kodulehelt.


Lihaveisekasvatajad on suhtlemisele avatud rahvas meil ja mujal. Kohtusime oksjonil Mirandaga, kes lisaks anguste kasvatamisele müüb ka näitusetarvikuid. Nii sai Eestimaale toodud mitu esitluskeppi ehk show stick’i , ninanäpitsaid ja muud põnevat, mida siinmail ei müüda. 

Mida veel märkasime? Kuidas käia külas ja vastu võtta külalisi. Alates bioohutusest ja lõpetades kohvipausidega. Terve laupäeva oli meil taludesse sõidul giidiks Per Mårtensson, kes on lihaveisekasvatuses tegutsenud juba üle 40 aasta.

Foto: Kilesaapad olid jalas igas farmis.


Nägime mugavat vasikate kaalumise instrumenti, mis töötab vintsiga, toodetud Rootsis. 

Nägime karju, kus võõrutatud lehmikud ei saa lisasööta ja karju, kus peale võõrutamist antakse pidevalt 2-3 kg jõusööta. Palju on koostööd talude vahel. Näiteks ostis üks kasvataja teiselt, kel laudaruumi puudus, ära kõik pullvasikad võõrutamise järgselt lihahinnaga. Kasvatas need üles ja nende eest, mis müüs tõupullideks, maksis eelmisele omanikule boonust.

Mitmed talud on liitunud karjaterviseprogrammis, mis annab tunnistuse, et on tegemist teatud haigustest vaba karjaga. https://www.gardochdjurhalsan.se/


Nimekiri taludest, mida külastasime.

Nybo Charolais, 100 poegimist aastas.

Borarp Ab, sealt ostsime ka näitusetarvikuid.

Råbygården Limousin, 43 poegimist aastas, omanik Anita Persson on Rootsi Limusiiniühingu eelmine president. Perekond ostis ära vana testjaama lauda ja plaanivad laieneda.

Backagården Charolais, 53 amme.

 

Davidstorp Angus 175 ammega selline rantšo tüüpi talu, kus loomad aastaringselt väljas ja selleks olemas eriluba. Lisaks lihaveistele on ettevõttel ka restoran ja lihakauplus ja djuroki tõugu sead tõukultide müügiks.


 Tranberga Charolais 55 amme. 1360 kg kaaluv tõupull Jackson, kelle spermat saab ka tellida firmast Viking Genetics http://www.vikinggenetics.com/beef/charolais

 

Landeröd Simmentals, 85 amme; nii talu tõupull Valter av Landeröd kui ka lehmikud olid näitusevõitjad

Mila Show’l veebruaris 2019.

Oli ikka uhke küll, kui esimene vaatepilt tallu jõudes oli stoilises rahus seisev näitusepull.

Strömsnäs Charolais, veel üks edukas šaroleede aretaja Rootsis. 

Foto: Noorpullidel jõusööt vabalt ees.


Aldo, Jane, Madis, Meelis, Mariliis, Vallo ja Targo - tänud toreda seltskonna eest!


Foto: Laupäevaõhtune ühine õhtusöök koos Periga Ekerödsrasteni motellis.

Ilmarile eriline tänu koostöö eest reisi korraldamisel! 


Reisimõtted pani kirja

Reet Pikkmets
Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri