Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi õppereis Austriasse 12.-17.09.2015 | 20 okt 2015


AUSTRIA põllumajandusest

Põllumajanduspindala hõlmab 38% riigi kogupindalast (83 900 km2) so. 3,2 milj. ha. Austrias on 80% ettevõtetest pereettevõtted.

Haritavat maad on 1,36 milj. ha: teravili 59% (sh. söödaks 34 ja toiduks 25), haljasväetis 18%, õlikultuurid 11%; vaheltharitavad 5% ja söötis 3,1%, liblikõielisi 1,8%. Maheettevõtteid 22 132 ja mahepõllumaad 543 600 ha ning mahetoodangu tarbimine oli 2010.a. 6,5%. 1984.a. andis põllumajandus 3,6% SKP-st, 2006.a. 2%.

1950.a. – 1 talunik toitis Austrias ära 4 inimest. 1970.a. – 12 inimest, 1980.a.-55 inimest, 2014.a. – 77 inimest. Alates 1950-ndast on tunnitasu tõusnud 2 000 %, leivahind 1000% ning nisuhind 12%.

Keskmine toiduainete tarbimine aastas:

99 kg liha (veise- sea- ja linnuliha)

233 muna

19 kg juustu; 78 l piima

37 kg suhkrut

48 kg kartulit; 111 kg köögivilja; 76 kg puuvilja

30 l veini

105 l õlut

91 kg teraviljatooteid

 

Põllumajandustoodete isevarustamis bilanss 2014 a. protsentides:

Nisu 194 ; kaer 97; rukis ja oder 88, Kartul 99, köögivili 63; puuvili 52, Veise- ja vasikaliha 147,     Sealiha 108, Linnuliha 72, Täispiim joogiks 158, Või 74, juust 94, munad 80. 2010.a. oli keskmine põllumajandusettevõtte suurus 20 ha (2014.a. Alam-Austrias 39,7 ha).

Põllumajandustootmine annab alla 50% talude sissetulekust. Väga olulised on igasugused kõrvaltegevused pere liikmetele – üks olulisemaid on osalemine masinaringides.

MASINARINGID

  • Winterdienste – talvised teenused
  • Grünraumdienste – muruhooldused, heinaniitmised jms.
  • Baumdienstleistung – puulõikamised jne.
  • Forst und Energie – metsa ja energiaga seotud teenused
  • Gartengestaltung - aednikutööd
  • Agrardienstleistung - põllutööd
  • Personalleasing – hoolekanne

        

Toiduregioonid Austrias.

Austrias põhineb 13 toiduregiooni lihaveistel ja lihaveistega seotud toodangul (GRÖ – Genussregion Österreich – kaitstud märk). Põhieesmärk oli tekitada intensiivsem koostöö põllumajanduse, ettevõtluse, gastronoomia, turismi ja kaubanduse vahel. Põhisambad on tooraine või toote päritolu, traditsioonilise kasvatuse ja töötlemisviisid. Toote kaudu luuakse regiooni ühtsust ja identiteeti. Käivitajateks Lebensministerium, AMA Marketing (Agrarmarkt Austria) ning liidumaad. Idee võeti väga hästi vastu. 2005. aastal oli 25 regiooni ning 2010 juba 113. Tänaseks on lisandunud veel 4 (partnereid üle 2300).Edasi on liikumine hea toidu valmistajate tunnustamiseks ja kinnistamiseks – GenussWirt, keda on tänaseks 1200.Neli korda aastas, aastaaja kõrgpunktis toimuvad GenussWoched (toidunädalad).Uus märk on BÖG – Beste Österreichische Gastlichkeit – Austria parim külalislahkus – antakse maapiirkondade majutusasutustele.Selleks, et operatiivsemalt majandada loodi 2008.a. GRM – Genuss Regionen Marketing GmbH.Projekti toetab ka Wirtschaftskammer. Eesmärk aidata üles ehitada ühtne siseturg ja leida väljund ekspordiks (esimene suund Saksamaa). Turismi edendamiseks valitakse Aasta GenussZiel. Toidukohtades on GenussPaketid: erinevad toidukäigud. Parimat premeeritakse jälle „Goldenen G-Nuss“ erialažürii poolt.Lisaks on GenussBauernhof – talud. Eriliselt tihedalt tehakse koostööd turismi edendajate ja esindajatega. „Gutes von Bauernhof“ - „Hea talust“ või „Parim talust“ - otseturustajate kaubamärk. Märgiga on ühinenud 1520 väiketootjat. Aastaks 2020 strateegia on „Bildung säen, Erfolg ernten:“ (Haridust külvata, edu lõigata). Põhitähelepanu nõustamisele ja haridusele. Eesmärk: tarbijale peab saama nähtavaks põllumajandustootjate, töötlejate ja piirkonna toitlustajate saavutused, tõsta teadlikkust, et kultuurmaastik ning sealt saadav kõrge kvaliteediga toiduaine on üks tervik ja selgelt iseloomulik vastavale regioonile. teha austria põllumajandustooted kohalikule tarbijale ja turistile nähtavaks suunatud info ja üritused kohalik tooraine päritolu täpselt teada ja piirkonnale omased toidud tihe koostöö põllumajandusettevõtluse, toitlustuse ja turismi vahel lühikesed vahemaad transpordiks, ökonoomne logistika värske toodang, sesoonsus väärtuste loomine, töökohti regioonis hoida ning juurde luua. Austria tugevuseks on säilitada oma regioonide omapära, et neid ei oleks võimalik omavahel ära vahetada, tekitades identiteedi- ja kokkukuuluvustunde.

 

1.  Farmi külastus. Erich Ammerstorfer.

Tux Zillertaler tõugu veised on saadud punase Zillertaleri ja musta värvi Tuxer´i veiste ristamisel Eringer´i tõuga ja mõlemad on ka Geeni Kaitse Programmis. Loomad on kas punast, pruuni või musta värvi valge märgisega seljal ning hetkel on Austrias kokku 1100 seda tõugu ammlehma. Väikese populatsiooni tõttu makstakse nende kasvatajatele ka ohustatud tõu toetust 280 eurot ammlehma ja 540 eurot pulli kohta. Antud tõugu veised kasutavad hästi rohusööta, saavad hästi hakkama mägikarjamaadel. Kasutatakse nii piima kui liha tootmiseks. Esmaspoegimise vanus ammedel on 30-36 kuud.

 

Erich Ammerstorferi farmis peetakse alates 2003.a. kümmet puhtatõulist Tux Zillertaler ammlehma, kokku on karjas 27 veist. Rohumaad on 10 ha ja metsa 13 ha. Aprilli keskpaigast kuni oktoobri keskpaigani on loomad karjamaal, farmi kõrgus merepinnast 480 meetrit ja sademeid aastas ca 830mm.Talvel söödetakse loomi silo ja heinaga, lisaks mineraale ja nuumaloomadele veidi teravilja. 2014.a. oli noorloomade keskmine juurdekasv 1163 grammi ööpäevas. Piimatoodang on u. 4500 kg, tapasaagis 55-60%. Aretusloomad müüakse otse farmist ja nuumaloomad (isasloomad kastreeritakse) kohalikule kokkuostjale. Liha hind hetkel 4,40, mullika eest 4,10 ja vana lehma eest 2,00 eur/kg. Rümpasid hinnatakse EUROP süsteemi järgi. Farmi ammlehmad on võitnud mitmeid auhindu näitustel. Peremehe sõnul on loomad hea tervisega ja pikaealised.

 

 

2.  „Rieder Messe“ külastus.

„Rieder Messe“ on Austria suurim põllumajandusloomade näitus kuhu tuuakse välja üle 1000 looma, lisaks sellele palju põllumajandusega seonduvat. Sel aastal toimus esmakordselt simmentali tõugu veiste näitus nimetusega „EURO genetik“. „EURO genetik“ on Austria ja Saksamaa seemendusorganisatsioonide konsortsium. Näitusele olid toodud simmentali tõugu parimad veised erinevatest Austria piirkondadest ja Baierist. Lihaveiseid esitleti erinevate tõugude kaupa ja tõusiseselt erinevate võistlusgruppide järgi. Kohtunik valis välimikutunnuste järgi välja erinevate võistlusgruppide parimad ning põhjendas seejärel oma valikut. Suured väljapanekud olid pühendatud loomasöötadele, lautade konstruktsioonidele ja tehnoloogiatele, loomade tervisele ja hügieenile. Eesti lihaveisekasvatajatele andis ülevaate Austria lihaveisekasvatusest Austria Lihaveisekasvatajate Ühingu president Johann Harsch, kes peab ka ise limusiinitõugu lihaveiseid Ülem-Austrias.
 

 

3.  Monika ja Heinz Kohlmayr hele-akviteeni tõugu lihaveiste farmi külastus.

 

Farm asub 640 meetri kõrgusel merepinnast, aastane keskmine temperatuur 6,8 kraadi C ja sademeid aastas 1117 mm.

Farmi suurus on 36 hektarit, millest 14 ha on karjamaa ja 3 ha mets. Silo ja hein toodetakse enda maadelt, põhku ostetakse. Silo tehakse 3-5 niidet. Karjas peetakse 32 heleda akviteeni tõugu ammlehma, kahte aretuspulli  ja noorloomi, keda hetkel on kokku 47. Aretustööga alustati 2007 aastal ning antud tõug valiti just lihakvaliteedi tõttu. Kasvatatakse nii nudisid kui sarvilisi loomi, kuna ostjaid on kahte tüüpi. Aeg on aga näidanud, et nudide loomade lihastus on nähtavalt halvem. Laudas on loomad vabapidamisel, allapanuks põhk.Söötmine toimub väljas rohusilo, heina ja kaerapõhuga, üks kord päevas antakse ka jõusööta. Enne ja peale poegimist on ammlehmad lauda juures jälgimisel. Vasikate keskmine sünnimass on 40 kg, ammed käituvad poegimisel rahulikult. Mullikad paaritatakse 2 aastaselt, pulliga paaritades tiinestumine 100%. Vasikad võõrutatakse 9 kuuselt, 0-200 päeva juurdekasv on 1200-1500 g/ööpäevas. Esineb väga üksikuid surnultsünde. Aretuse eesmärgiks on saada ammelt elujõuline ja terve vasikas. Tõupull ja tiine mullikas maksavad 2500 eur., mittetiine 1800 eur. Farmil on oma väike tapapunkt, kus loom tapetakse vastavalt tellimusele, mõned korrad aastas. Liha hind farmist müües on keskmiselt 10 eur/kg, hakkliha 4 eur kg.

 

4.  Heinrich Ertl`i limusiinide aretusfarmi külastus Reicherhofis.

 

Farmi kõrgus merepinnast on 820 meetrit ja sademeid aastas 1100mm. Alates 1995.aastast mahefarm kus on 150 veist, neist 55 on ammlehmad ja 4 tõupulli, ülejäänud on noorloomad. Põhikari on ostetud Ungarist. Kasutatakse 620 ha maad, millest 82 ha on rohumaad, 350 ha metsa, 151 ha alpi karjamaid (kus on vähe rohtu) ning 37 ha haritavat maad. Rohumaid uuendatakse iga 3-5 aasta järel. Talveks toodetakse loomadele ca 600 m3 maisisilo, 800 m3 rohusilo ja 500 rulli silo, samuti varutakse heina ja põhku. Farmis töötab peale oma pere vaid 1 täiskohaga töötaja. Tööajast ½ kulub metsatöödele ja ½ farmitöödele. Tegeldakse ka oa, speltanisu (saak 4 t/ha) ja seemnekasvatusega. Speltanisu hind eriti hea- 0,60 eur/kg, teistel teraviljadel 0,30-0,40 eur/kg. Umbes 100 veist on suvel alpikarjamaadel.  Igal aastal müüakse u. 15-20 tõupulli, lisaks ka u. 20 vasikat aretusloomadena. Kombinaati müües makstakse nii pullide kui vasikate rümbakilogrammi eest 4,40 eurot. Aretuses peetakse oluliseks piimatoodangut, iseloomu, häid jalgu, kerget poegimist ja mitte väga suuri loomi. Tiine mullika hind on 1500 eur, sugupull 2500-3500 eur. Kunstlikku seemendust praktiliselt ei kasutata vaid ostetakse Saksamaalt väga häid sugupulle. Läbi aegade kalleim sugupull osteti Prantsusmaalt, ja see maksis 10 000 eur. Mullikate esmapoegimis vanus on 28 kuud. Aasta keskmised juurdekasvud mullikatel on 957 grammi ja pullikutel 1177 grammi ööpäevas. Vasikatele ostetakse lisasööta, milles on 15% toorproteiini. Pulle hinnatakse lineaarselt 13 kuu vanuselt, lehmi peale 2 poegimist. Aretusväärtusi ei arvestata, kuid ollakse sinnapoole teel. Ammelt saadakse 7-8 vasikat, võõrutatakse 8 kuuselt. Alates 1996.aastast on osaletud kõigil rahvuslikel lihaveiste näitustel, mis on oluline koht klientide leidmisel. Näitustel käimine kompenseeritakse ühingu poolt. Loomade ettevalmistus näituseks algab u. 1 nädal enne näitust, kui loomaga tegeldakse igapäevaselt. Kõige olulisem looma puhul on hea iseloom, halva iseloomuga loomad praagitakse koheselt. Potentsiaalsed näitusekandidaadid valib farmer esialgu ise ning lõpliku valiku teeb hindaja.

 

 

 

5.  Perekond Koiner - Pirkeri lihatõugu simmentalide aretusfarmi külastus.

 

1992.aastal alustati farmi pidamist 7 kahesuunalise kasutusega simmentali mullikaga. Alates 1995.aastast on farm tunnustatud mahetootjana. Praegu on farmis 43 veist. Farmis kasutatakse kunstlikku seemendust.Tõuloomad müüakse otse farmist pärast jõudluskontrolli jaoks tulemuste saamist, pullikud enamuses kastreeritakse ja müüakse lihaks. Alates 2006.aastast on osaletud 14 –nel lihaveiste näitusel. 2014.a. oli noorloomade aastane keskmine juurdekasv  pullikutel 1236 g ja emasloomadel 1085 grammi ööpäevas. Farmil on kokku 97 ha maad, millest 37 ha on rohumaa ja 7 ha karjamaad ning 60 ha metsa.

 

 

6.  Anna ja Franz Pittermann`i farmi külastus.

Pittermannide karjas on 140 Murbodner`i tõugu ammlehma. Perekond Pittermann´i farmi kasutuses on 100 ha maad, sellest 26 ha on mets, 10 rohumaid ja 35 ha on renditud alpikarjamaid Teichalmi piirkonnas. Farm asub 820 meetri kõrgusel merepinnast, alpikarjamaad 1300 meetri kõrgusel, sademeid aastas 800-1000mm. Suvistel alpikarjamaadel peetakse koos perekond Pittermann’i 40  ja Markus   Reith’i 100 ammlehma. Murdbodner´i tõugu veiste aretus algas 18.saj Mürztaleri veiste baasil, kui neid ristati Bergschenkeni ja Carinthiani Blondega. Saadud uus tõug oli kiirekasvuline, hea lihastusega, sobiv nuumamiseks. Sõrad on tumeda pigmendiga ja väga tugevad ning loomad on sobilikud mägikarjamaadel kasvatamiseks. Aastased juurdekasvud pullikutel on 967 grammi ja lehmikutel 951 grammi ööpäevas. Lehmikud müüakse aretuseks, pullikud kastreeritakse ja müüakse pärast võõrutamist.

 

 

6.  Genostar´i seemendusjaama külastus Gleisdorfi`s.

25% seemendusjaamast kuulub aretusorganisatsioonile, kes haldab ka tõuraamatut. Riiklikult seemendusjaama otseselt ei toetata, doteeritakse vaid seda üksust, kus peetakse ohustatud tõugu pulle. Riiklikult toetatakse ka jõudluskontrolli teenust ja tõuraamatu pidamist, kus toetuse summa on tõuti erinev. Aretusorganisatsioon korraldab ka välimiku hindamist. Seemendusjaamas on hetkel 160 pulli, kellest 60 on aktiivses spermatootmises. Spermatootmine toimub 2 korda nädalas. Jaamas on küll erinevat tõugu veiseid, kuid tähtsaim on siiski piimasuunalise simmentali tõug. Lihasuunalist simmentali kasutatakse vaid piimaveiste ristamisel, nagu ka limusiini ja belgia sinise tõugu pulle. Igal aastal ostetakse u. 30 noorpulli ja peale ostmist peavad nad viibima vähemalt 1 kuu karantiinis ning neid testitakse 25 haiguse suhtes. Seemendusjaamas on enamus 2 suunalised simmentali pullid ning kõik pullid on genoomtestitud. Uute pullide valikul peetakse väga oluliseks ka tema ema poolset põlvnemist.  70% jaama pullidest on simmentali tõugu, 15% šviitsi ja ülejäänud 15% on holsteini ja muude lihatõugude pullid. Pullidega tegeleb 4 inimest. Suur osa ratsioonist on põhk, kuna pulle ei tohi üle sööta- muutuvad laisaks ja ei tooda enam hästi spermat. Igal aastal toodetakse kokku u. 200 000 doosi spermat. Piirkonnas on väga levinud, et farmerid seemendavad oma lehmi ise. Jaama palgal on vaid 1 veterinaar, kes otseselt jälgib pullide tervist, seemendajad on eraveterinaarid. Suguselekteeritud spermat eriti ei kasutata (3-5%), kuna see pole andnud väga häid tulemusi. 25% müüdavast spermast ostetakse väljastpoolt Austriat, soovi korral vahendatakse kallimat spermat muudest riikidest ka farmeritele.  

3x aastas väljastatakse geneetilise hindamise tulemused, mille põhjal väike grupp farmereid otsustab, millised pullid lähevad spermamüügi pakkumisse.

Kahesuunalise simmentali pullide kasutamise laialdane levik põhineb majanduslikul tasuvusel - muidu ei tulda lihtsalt toime madala piimahinna juures – holsteini tõugu lehm peab aastas 200 kg rohkem piima tootma ning tarbib selleks liiga palju teravilja. Kahesuunalise simmentali pidamise puhul saadakse aga järglase müügil suuremat lisatulu.

Üldine tendents on väikefarmide kadumisele ja suurfarmide suurenemisele.

 

7.  Farmi külastus. Helmut Krall. Puhtatõulised šarolee tõugu veised.

Austrias on šarolee tõugu ammede arv ligikaudu 800 looma ja keskmiselt on Austria talus 12-40 amme.Šarolee pulle kasutatakse just ristamisel teiste tõugudega, et parandada liha kvaliteeti. Müüdavatest pullidest lähevad 70% ristandkarjadesse. Ennekõike ristatakse simmentalidega.

 Peretalu on loomade kasvatamise ja aretusega tegelenud 20 aastat. Farmis oli šarolee ammesid ligi 50 ja loomi kokku 120. Maad kuulus pere omandisse 60 ha, millest 40-50 ha oli põllumaa ja ülejäänu mets.Ettevõtte ostab loomi ka nuumamiseks, et hiljem realiseerida need lihaks, kuid esmatähtis on ikkagi loomade aretus, kogu karjast jääb aretusse 40%, ülejäänud lähevad  tapale.

Ammede grupi suurused ettevõttes on 20-25 amme paaritusgrupis. Ammelt eeldatakse keskmiselt kuute vasikat eluea jooksul. Poegimine on viidud kahte perioodi, detsember-veebruar ning august-september. Suund on nudide loomade aretusele, sest seda nõuab turg. Esmaspoegimise vanus on hetkel loomadel 28-30 kuud, soovivad viia selle  aga viia vahemikku 30-32 kuud. Sünnikaal on lehmikutel keskmiselt 46 kg ja pullikutel 49-51kg. Võõrutus toimub 6-8-kuuselt. Oluliseks peetakse   200-päeva ning 365-päeva kaalusid.

Aretuspulli puhul jälgitakse eelkõige seda, et loomal on suur karkass ja  hea iseloom.

50% tiinestumistest saadakse kunstlikku seemendusega. Enamasti saadakse kolme seemenduse kohta kaks vasikat.

Loomi müüakse nii siseturul kui ka riigist välja. Väga head suhted Saksamaaga ja Itaaliaga.

16-kuuste tõupullide hinnad jäävad vahemikku 2800-3500 €.  Aastas müüakse 12-13 tõupulli, lehmikuid vähem, 5-6 looma aastas. Enamus lehmikuid jääb oma karja täienduseks. Lehmikute hinnad on ca’ 1400-1500 eurot. Turul nõutakse eelkõige tiineid lemikuid (tiinus kuini kuus kuud). Selliste loomade hind on ca 2500 €. Tapaloomade karkassi eest makstakse praegu Austrias 4.20 €/kg.

 

8.  Farmi külastus. Andreas Privasing. Aberdiin-anguse tõugu veised.

Farmis on kokku 250 veist, neist 95 ammlehma, 58 vasikat, 43 mullikat, 47 nuumapulli ning 7 aretuspulli.Farmi kasutuses on 105 ha maad, sellest 42 ha haritavat maad, 63 ha rohu- ja karjamaid, lisaks 28 ha metsa. Farm asub 650 meetri kõrgusel merepinnast, sademete hulk aastas ca 950 mm ja keskmine temperatuur 7 kraadi C. Suvel on loomad karjamaal ja põhiliseks talvesöödaks on rohu- ja maisisilo, lisaks mineraalid. Palju müüakse tõuloomi ja tegeletakse lihatoodete otsemüügiga tarbijatele.

Pereettevõte, 3 inimest töötavad, ema isa ja poeg, 260 looma, kõik aretusloomad, punased ja mustad. 50 looma aastas müüvad tõuloomaks, väike tapapunkt, 35 looma müüakse lihaks otse talust, 30 nuumsiga, 30 utte ka. Lambad ka lihaks, ehitis on 18 a vana, alustasid loomadega 18 a tagasi. Ab sest hea liha kvaliteet, marmorjas, hea steik, 15-16 kuud, 300-330 kg liha. Esimesed loomad kanadast, tõupull Salzburgist, 1980 oli see ostetud kanadast. Kui alustasid, siis angus oli väike ja kõhna, siis ostsid loomi Saksamaalt pulle, nüüd ka Sotimaalt pulle, ammed Saksamaalt, pullid, Lockerley, Rosemount, Wedderlie, Rawburn, Mönline. Sotimaalt mustad, 20 % on punased loomad. Si kasvatajad ostavad punaseid loomi. 100 amme. Pulli hind olenevalt liinist 2500-3000. 2 tk ET pullid, need kallimad. Aretuspullid on kõik ET pullid. Paaritatakse esimest korda 16 kuuselt. 1050 g on iive, vähe maad, suvel ka heina, silo ja jõusööta. Talvel maisisilo. Realiseerib 14-15 kuuselt, tapamajja 19 kuuselt. Tapakaal 300 kg 15 kuuselt. Lõppnuumal saab jõusööta 2-3 kg. U, R rasv 2-3. Talvel max 15 kraadi. 10 seemendust aastas, ülejäänud pulliga. Vasikad ameerika liin 36, 40-42 inglise liin. Abi ei ole vaja. Liha otse müües saab topelt raha. Ehituse kohta on saanud toetust 20%. 22 a on müügitööd tehtud. Müüakse enamus Klagenfurti klientidele. Tapmine kodus- kõik load olemas.Iga kuus kuu esimese neljap ja reedel müügipäev. Müüakse väiksed pakid + letist tooted. Ise tapavad, poeg tükeldab suuremad tükid, ema ülejäänu. Tehakse ka lihaküpsetamise õpetamist. 5 kg pakk, 1 kg steik, 1 kg hakkliha, 1 kg praetk, 1 snitslit, 1 kg guljašš, maksab 55 eur. Teises pakis veiseliha- tomahawksteik, ribeye st, flanksteik. Kastis laagerdub rasva kihi all, kuni 8 nädalat. Rasv on ilusti liha ümber, ei teki roiskumisprotsesse, 4 kraadi jures, rasv sulatatakse, jahut ja siis valatakse lihale. Välja võetakse ühe korraga, rasv koputatakse lahti küljest. See liha müüakse veel kallimalt. Inimene ise tellib, mis ta pakki tahab. 3 nädalat ka mineraalvees laagerdus. Kaan käib peale pressiks. Mineraalvesi tõmbab lihast üleliigse välja. Peale laagerdumist vaakumisse. Hakkliha- 8 ,50 kg. 3-4 looma kuus tehakse. Kondid koertele 1 eur kg. Mahedana saaks 20% rohkem, aga neil liiga vähe maad. Selline laagerdamine on nende enda idee, saadud netist. Rasvaga laagerduse idee sai Frankfurdi kokalt. Suust-suhu reklaam kõige kindlam. Märglaagerdus on oluliselt kasulikum kuivlaagrdusest sest muidu rümp kaotab liiga palju kaalu ja palju peab ära lõikama, nii ei kao ka värv. Värvus säilib kõige paremini rasvaga. Luuga tükk pintseldab rasvaga kokku T-bone, laagerdamiseks kastab rasva sisse või pintseldab ja laagerdub õhu käes 2-4 nädalat. Ise eelistavad burgerit, perenaisele meeldib …steik, peremees- ribi. Sisefilee 49 eur kg, välisfilee 28. tafelspitz 19, tomahawk steik.

 



9. Farmi külastus. Bernhard Fleischhacker. Pinzgaueri aretusfarm Schlossberger.

Farmi kasutuses on 90 ha maad, sellest 13 ha rohumaid, 7 ha haritavat maad (mais, teravili, ristik), 7 ha karjamaid, 23 ha mägikarjamaid ning 40 ha metsa. Farmi kõrgus merepinnast on 550 meetrit, mägikarjamaad asuvad 1400-1700 m kõrgusel. Farmis on 25 ammlehma ja 33 noorlooma, lisaks 6 hobust kellega talu külastavad turistid saavad ratsutada. Talvel söödetakse veiseid heina, maisi- ja ristiku silo ning ka muljutud teravilja. Aastased ööpäevased juurdekasvud pullikutel 1202 grammi ja lehmikutel 966 grammi.

 

10.  Farmi külastus. Martin ja Doris Kaiser. Kärntner Blondvieh tõugu lihaveised.

Kärtneri Blonde Kasvatajate Selts asutati 25. märtsil 1924, tegemist on tänapäeval suhtelist   väikesearvulise tõuga. 2005.a. loendati selles tõus 524 ammlehma ja 40 pulli. Seetõttu makstakse antud tõule 280 eur looma kohta toetust ning aretusühing jälgib väga täpselt aretustööd, paaridevaliku programm on täpselt ette kirjutatud. Inbriidingut võib olla max 4%. Täiskasvanud ammlehmad kaaluvad 500- 600kg, pullid 800-850 kg. Algselt kasutati nii piima kui liha saamiseks, tänapäeval on suund veiselihatootmiseks.

Martin ja Doris Kaiseri farmis on 15,5 ha maad, millest 5 ha on renditud. 11 ha kasutakse heina tegemiseks ja karjatamiseks ning 4,5 ha on metsa all. Alates 2003.aastast mindi üle piimatootmiselt holsteini lehmadega Kärtner Blondvieh tõugu ammlehmadele.Nad on väga vastupidavad mägikarjamaadel karjatamiseks, hea iseloomuga ja ideaalsed ekstensiivseks pidamiseks, lisaks väga hea lihakvaliteedi, kuid madala lihatoodanguga. Antud farmi lehmade keskmine vanus on 9,8 aastat. Farm asub 740 meetri kõrgusel merepinnast ja aastas on sademeid 700- 800mm. Põhikarjas on 12 amme, lisaks noorkari ja tõupull.Talvel söödetakse rohusilo , lisaks ca 1000 kg jõusööta. Aretusloomi müüakse vastavalt vajadusele, võõrutatud vasikad nuumatakse. 6-7 looma aastas saadetakse tapamajja ja liha müüakse sealt otse tarbijale.

 

11.  Farmi külastus. Thomas Strubreiter. Pustertaler Sprinzen´i tõugulihaveised

Thomas Strubreiter on ARCHE Austria esimees. ARCHE tegeleb Austrias haruldaste farmiloomade tõugude kaitse ja aretusega. Nimekirjas on praegu 40 tõugu, teiste hulgas ka Pustertaler Sprinzen veis, keda hr Strubreiter ise kasvatab.

Farm asub mäe jalamil, 500 m merepinnast, kus 3-l talvekuul ei paista päikest ja temperatuur on -25 kraadi. 4 suvekuud elab terve pere koos oma loomadega mägedes alpiaasal – neid nimetatakse nomaadideks. Sinna minek ja tagasitulek on traditsiooniline laulu ja tantsu saatel toimuv rongkäik, kus isegi loomad on kaunistatud, ning mida turvab politseipatrull. Teekond kestab u. 5 tundi.

Pustertaler Sprinzen tõugu veised ohustatud tõug, kolmesuunalise kasutuseesmärgiga – neid on nii piima- kui kui ka lihaveiseid, ja varasemalt on teda kasutatud ka kandeloomana. kes kasutavad hästi rohusööta. Piimaveistel toodang keskmiselt 4500 kg lehma     kohta, lihaveistel juurdekasv 1136 g ööpäevas ja tapasaagis 57%. Tegemist on suure raamiga loomadega, täiskasvanud ammlehm kaalub 700-900 kg, väga rahulikud ja pikaealised loomad. Lisaks veistele peetakse talus ka kitsesid, kanu ja mangalitsa tõugu sigu, mis on väga hinnatud rasvasiga.

Farmil on mägedes 30 ha rohumaad ja palju metsa, millel on farmi sissetulekutes suur osa, lisaks ka mäejalamil 15 ha niidetavat karjamaad, kust toodetakse hein. Mägedes olevat karjamaad niidetakse 2x ja 1 x karjatatakse. Hein jällegi kuivatatakse kuivatis, mis tagab väga kõrge kvaliteedi ja seetõttu pole loomadele vaja anda lisasööta. Tegemist on mahefarmiga, talvel peetakse lehmi laudas lõas, mis on lubatud, kui lamamisase on piisava pikkusega. Veterinaari abi on vaja vaid väga suurte vasikate poegimise abistamisel. Kuna lehmad on väga hea piimakusega, siis neid ka lüpstakse lisaks vasika poolt tarbitavale piimale, ja saadud piimast toodetakse juustu. Ühele vasikale on ca 15 soovijat, ja seetõttu on hea müügihind püsinud juba 8-10 aastat. Seda tõugu veisele makstakse toetust üle 280 euro, pullile topelt.

 

Ülevaate kirjutasid : Merle Vall, Mariliis Vahar, Jane Mättik, Ilmar Kallas


Fotod:   Jane Mättik, Tanel Bulitko
Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri