Ülemaailmne Šaroleekongress 2014 | 17 sept 2014

Tänavune ülemaailmne Šaroleekongress toimus Prantsusmaal – šarolee tõu kodumaal – kuna tänavu täitus 150 aastat Prantsusmaa šarolee tõugu lihaveiste tõuraamatul (HERD BOOK CHAROLAIS). Lisaks tegi Emile Maurice 50 aastat tagi ehk 1964. a.  ettepaneku luua rahvusvaheline ühendus, mille nimi alates 1999 on Charolais International ja millel praegu  ligi 30 liikmesriiki. Kongressil osalesid Eesti, Austraalia, USA, Kanada, Suurbritannia, Mehhiko, Ungari, Rootsi, Prantsusmaa, Iirimaa, Quebeck, Argentina, Luxembourg ja Saksamaa. Eestit esindasid kongressil Airika Rahuoja ja Targo Pikkmets.

Esimesel  päeval  külastasime Prantsuse tõuraamatu kõige olulisemat ja ühtlasi suurimat farmi Elevagecharolais Gaec Gauthé.  Morvan´i piirkonnas paiknev farm, mille esimene tõuloom osteti 1960, oli tõeliselt esinduslik. Farmi peavad 4 partnerit -2 venda ja nende 2 pikaajalist töötajat. Lisaks neile on farmi töödesse kaasatud omanike kolm poega. Aretusele pühendunud farmis on 350 tõuraamatus olevat šarolee amme, 20 paarituspulli ja 200  lehmikut põhikarja täiendamiseks. Farm majandab 553 hektaril, millest 31 hektaril kasvatatakse nisu ja otra oma tarbeks, 13 hektaril maisi siloks ja teraks  ning  509 hektarit on rohumaad.  Farm on mahe ja kasutab väetamiseks ainult sõnnikut, karjamaid väetatakse sõnnikuga iga kahe aasta tagant.


Farmi hooned asuvad 4 partneri kodude juures, ehk siis 4 asukohas. Iga farm eraldi on ca 140 hektarit. Kõikides laudahoonetes on kaamerad ja igal partneril on link videole.


Karjatatakse 15. aprillist kuni 1. detsembrini. Karjatamiseks jagatakse loomad gruppidesse 25 amme ja nende vasikad ning 1 pull. Ühes grupis on ühest soost vasikad.


Igal aastal osaletakse oma loomadega näitustel, kust on saadud palju auhinnalisi kohti. Ettevalmistus näituseks kestab ca 6 kuud, selle aja jooksul treenitakse loomi.


Igal aastal eksporditakse farmist ca 25 pulli Euroopasse. Mullikate müük aretuseks toimub eranditult farmis kohapeal.


Samal päeval külastasime ka lähedal asuvat Gaec Beauzon Freres Corcelles farmi. Vennad Francois ja Jean Paul Beauzon on farmi pidanud aastast 1982, olles saanud selle oma vanematelt. Alates sellest ajast hakati ka aretusega tegelema ja 1990 aastate alguseks olid kõik loomad registreeritud tõuraamatus. Farmis on 160 šarolee tõugu amme, 10 pulli,  184 hektarit rohu- ja karjamaid ning 4 hektarit maisi.

Kõik ammed on 1. detsembrist kuni 15. aprillini vabapidamislautades ja selle perioodi jooksul toimub ka poegimine. Pullid talvituvad väljas.


Karjatusperioodiks jagatakse ammed väikestesse gruppidesse vastavalt vasikate soole. Iga grupp vaadatakse suve esimesel poolel üle 2 korda päevas, hiljem kord päevas. Noored pullikud, keda on umbes 100 saavad karjatamisperioodil juurde lisasööta alates 15. maist. Pullikutest ca 20  paremat saavad iga päev individuaalselt lisasööta hommikul laudas, peale mida nad lastakse tagasi karjamaale. Paremate seast  valitakse omakorda 12 pullikut, kellega osaletakse konkurssidel ja näitustel. Loomade kaalumine toimub märtsis,  juunis ja septembris. Pullikud võõrutatakse oktoobri lõpust novembri keskpaigani. Peale võõrutust jäävad pullikud lauta ning neid söödetakse olenevalt sellest,  kas nad jäävad aretusse või  lähevad nuumale. Nuumaloomi söödetakse rohuga ja lisasöödaga selliselt, et ratsiooni  proteiini sisaldus oleks 18%.


Iga aasta septembri viimasel nädalavahetusel on farmis lahtiste uste päevad ( 3 päeva), mille käigus kohalikud farmerid  vahetavad  kogemusi ning toimub ka aretusloomade müük. Lehmikud ja pullikud kes aretusse ei sobi ja vanad lehmad müüakse lähedal asuval oksjonil. 2013. aasta oksjonil müüdud loomade keskmiseks hinnaks oli 1230 eurot.


Teisel päeval toimus kongress, mis keskendus sööda efektiivsusele. Oma ettekanded tegid Prantsusmaa, Inglismaa, Ameerika Ühendriikide ja Austraalia esindajad. Järjest enam on hakatud maailmas tähelepanu pöörama keskkonna hoiule ja kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele. Üheks võimaluseks on söötade efektiivsema kasutamise kaudu vähendada loomakasvatusest põhjustatud kasvuhoonegaaside emissiooni. Ehk teisisõnu kui kasvatame väga efektiivselt sööta kasutavat lihaveisetõugu (näiteks: šarolee) ja söödame loomi vastavalt nende vajadusele, siis sellega saame oluliselt vähendada lihaveisekasvatusest põhjustatud kliima soojenemist.


Peale kongressi külastasime seemendusjaama Genesis Diffusion, kus kongressi saadikutele näidati jaamas olevaid šarolee tõugu pulle. Ala, millel loom viibis, oli vaatajatest eraldatud vaid klaasseinaga ning asus ca 40 sentimeetrit kõrgemal. Selline areen võimaldas näha hästi ka sõrgu ja loom oli sisuliselt käega katsutav.


Kokku näidati meile 12 pulli. Pulle, kelle spermat saab Genesis Diffusionist osta, oli igale maitsele.  Üks oli aretatud ristamiseks peamiselt piima tõugu loomadega, 4 pulli olid geneetiliselt nudid, kolme pulli sperma oli suguselekteeritud.


Kolmas päev algas oksjoni külastusega. Saint Christophe en Brionnais oksjon on Prantsusmaa kõige vanem oksjoni pidamise koht. Oksjon töötas justkui tehas, hommikul hakati loomi ühest otsast vastu võtma, keskel toimus vahetpidamata müük ja uus omanik sai loomad kätte oksjoni teises otsas. Õhtuks saavad loomad uue omaniku ning nad viiakse uude koju.


Oksjoni areenil on tabloo, millel on kirjas looma number, sugu, vanus, tõug. Kui ringis on rohkem kui üks loom on samad andmed iga looma kohta. Ringi all on kaal  mis annab arvutile teada loomade kogukaalu. Tablool on juba näha loomade keskmine kaal. Pakkumiste käigus tuleb tabloole keskmiselt ühe looma hind ja hind ühe eluskaalu kilo kohta nii eurodes kui frankides - Prantsuse põllumehel on lihtsam arvutada frankides. Väikestes boksides ringi ääres on looma omanikud, kes siis saavad otsustada koheselt, kas tehing on neile sobiv ja kas nad müüvad oma loomad.


Väikese virtuaalse oksjoni reisi leiad siit: https://www.youtube.com/watch?v=AfusQ_B0Mg4

Video annab ülevaate nii varasemast korraldusest kui ka tänasest oksjonist ja oksjonikeskusest.

Farmerid, kes elavad lähiümbruses, tegelevad valdavalt nuumamisega. Karjamaad selles piirkonnas on aastasadu olnud sama rohukattega.


Peale oksjonit külastasime Šarolee Instituuti ja õhtu lõppes piduliku õhtusöögiga Rahvusvahelise Šarolee Ühingu 50. aastapäeva puhul.


Neljandal päeval külastasime farmi nimega Scea Pichard Hugues. Farmi asutas Hugues Pichard´i vanaisa 1963 aastal. 1985 alustati aretusega ja registreeriti loomad tõuraamatus,  1994 osaleti esimesel näitusel. Alates 1996. aastast peavad farmi Hugues Pichard koos oma isaga.

Farmis on 110 amme, 5 paarituspulli ja 60 lehmikut karja täienduseks. Farm majandab 187 hektaril,  millest 30 hektaril kasvatatakse teravilja oma tarbeks, 3 hektaril maisi siloks ning 154 hektarit on rohumaa. Kõik loomad on rohusöödal, vasikad saavad lisasööta. Farmis pööratakse eriti suurt rõhku poegimiskergusele, mistõttu lehmikutele valitakse eriti väikest sünnikaalu lubav pull ( täna kasutuses oleva  pulli poegimisindeks on 133). Selliselt kindlustatakse esimese poegimise õnnestumine.

Igal aastal müüakse 30 lehmikut ja 30 pulli aretuseks. Loomad müüakse nii kohapeal farmis, oksjonil kui ka näitustel ja konkurssidel. Lehmikud müüakse tiinestatult 30 kuu vanuselt.

 

Viiendal päeval käisime Rahvuslikul Vasikate Näitusel Magny Cours´is. Lisaks tõeliselt ilusate loomade vaatamisele toimus seal ka Rahvusvahelise Šarolee Kongressi töökoosolek, kus vaadati üle eelarve, räägiti liikmesriikidest, kes  ei ole ammu osalenud ( kuidas neid tagasi tuua), kodulehe ümber tegemisest (igale liikmesriigile oma link), kuulati ICAR´ist Brian Wickham´i ettekannet Intrbeef’i tegemistest ja plaanidest. Koosoleku lõppedes anti teatepulk üle Kanada delegatsioonile, kelle hulgast valiti ka järgmise perioodi president Helge By. Järgmine, Tehniline Šarolee Kongress, toimub 2015. aasta juuni lõpus Kanadas ning Maailma Šarolee Kongress 2016 Mehhikos.


Viienda päeva lõpetas pidulik õhtusöök, kus tänati korraldajaid ja jagati kingitusi.


Kongress tervikuna oli väga informatiivne ja igati meeldiv. Igas päevas oli uusi ja huvitavaid kohtumisi ja teadmiste vahetamist. Vaadates loomi koos kasvatajatega, kelle kodumaal on veisekasvatusega tegeletud juba mitu põlvkonda, saad teistmoodi teadmisi kui reisides ainult oma seltskonnaga. Muljet avaldav oli professionaalsus, millega Prantsuse farmerid oma loomadega tegelesid. Saime palju häid kontakte ja siiraid küllakutseid. 

Nii et kallid Eesti Šaroleeklubi praegused ja tulevased liikmed – olgem valmis uuteks reisideks, teadmiste omandamisteks ja põnevateks väljakutseteks!




Email again:

Kommentaarid: 0

Lisa kommentaar

Nimi
E-mail
Kommenteeri