Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta.
Põllumajandusministri määrus, vastu võetud 27.08.2009 nr 90Kui teed karjaaeda, võib abiks olla Fence Calculator (inglise keeles).
Vasikate võõrutamine imemistakistiga
Mõned vasikad õpivad imemise ajaks rõnga nina peale viskama - ise kannatab imemise ajal ogade torkimise nina peal ära, aga kui ogad jäävad udara vastu, siis lehm ei kannata.
Vasikal rohu söömist ei takista ei ogad ülespoole ega allapoole.
Ammlehmade ja vasikate kasvatamine ja söötmine
Alltech’i Infopäev. Lektoriteks Carlo Rossi ja Ricardo Compiani .23.10.2013 Sadala AgrosKoostanud Targo Pikkmets
Ammlehmakasvatuse
eesmärgid
Vasikatel peab olema:
• väike suremus
• hea tervis
• hea
juurdekasv (min 1000 g/öp)
Võõrutuse ajaks peavad vasikad olema
terved ja hea arenguga. Eesmärgiks võiks olla 100 lehma kohta 100 vasikat,
enamasti aga on üsna hästi, kui paaritusse läinud lehmadelt saadakse järgmisel
aastal 100 lehma kohta 90 võõrutatud vasikat.
• Lihalehma
konditsioon ei tohiks olla üle 3,75, et oleks tagatud kerge poegimine.
• Tiinuse
lõppfaas ei sobi ammlehma keha konditsiooni reguleerimiseks. See peab olema
tehtud varem. Kui karja ammlehmade sööda energiatase korras, siis ~41 % lehmadest indlevad poegimisest 40
päeva jooksul.
• Vasika
võõrutamise aegne ammlehma kaal võrrelduna ammlehma kaaluga kuni 1 kuu peale
poegimist peab olema sama või isegi võiks lehm peale poegimist võtta 10 %
kaalus juurde. Kui ammlehm võtab kaalus alla, siis on negatiivne energiabilanss
– karjas esineb palju embrüonaalset suremust.
• Liiga heas
konditsioonis lehma vasikas on suurem, poegimine vältab pikemalt, vasikas on
nõrgem.
Kui karjas probleeme vasikate
saamisega, siis enamlevinud probleemid:
• 1. mikroobid
• 2.
poegimisprobleemid
• 3.
viljakusprobleemid
• 4. puudub
poegimisala
• 5. karjamaal
liiga kõrge proteiinitase
Proteiini liig põhjustab
kergesti negatiivse energiabilansi (eriti levinud probleem ristikurohkel
karjamaal). Põhjustab embrüonaalset suremust, laminiiti (sõrahaigus), vatsas
histamiini liig
• Veiste
pidamisel peab kasvataja omale selgeks tegema aastaringse väljaspidamise ja
aastaringse laudaspidamise eelised ja puudused.
• Pull paaritab
päevas kuni 2 lehma. Karja sigivus langeb kui pullil üle 20 lehma karjas.
• Sügisel
poeginud lehmadel kipub olema madalam tiinestuvus.
• Ammed
sügisesel poegimisel peavad saama väga head sööta.
• Vajalik
korras pidamine, piisavalt puhast allapanu, puhas udar.
Embrüonaalse suremuse
põhjused:
• 1. viirused,
seroloogilised haigused
• 2. madal
progesterooni tase peale poegimist
• 3. sööt on
toksiline (eriti hein ja silo!)
Kui on palju ühe-kahe
päeva vanuste vasikate suremust, siis see võib olla põhjustatud ammedele
söödetud toksilisest söödast.
Poegimisaja
määramine
• Saab kasutada
andurit, mis pannakse lehmale tuppe. See saadab sõnumi kui lehm poegib.
• 30-40 ammega
karjadel võiks olla poegimisalal kaamera loomade jälgimiseks.
• Saab ka lehma
saba kõrvalt vaagnasidemete lahtimineku järgi määrata üsna täpselt lehma
poegimisaega (täpsus 24 h). Sabaluu ja vaagnaluu sidemesse mahub kõrvuti 3
sõrme. Selle meetodi puuduseks, et iga lehm on individuaalne, 100 % – l
lehmadest vaagnasidemed nii tuntavalt lahti ei vaju. Ka peavad olema lehmad
üsna rahulikud ja harjunud talitaja puudutustega. Piimaveistel on
vaagnasidemete lahtivajumine paremini tuntav kui lihaveistel, sest viimased on
lihaselisemad ja rasvasemad.
• Poegimisala
teha kaela fikseerimisseadmetega. Itaalias ca 70 eur/loom.
• Poegimisboksi
kaelasulgur peab olema nii, et lehm saaks pikali heita. Poegivaid loomi on vaja
jälgida minimaalselt iga 4 – 5 tunni järel (soovitavalt 3 – 3,5 tunni järel).
• Poegimisalas
peab olema piisavalt puhast ja kuiva allapanu. Loomadel on vaja piisavalt ruumi
– vähemalt 12 m2 lehma kohta.
• Kui on
poegimisalas 8-10 m2 lehma kohta, siis on vasikatel rohkem
kõhulahtisust, vasikate juurdekasv väiksem. Vajadusel peab saama lehmad
vasikatest eraldada. Näiteks vasikate märgistamiseks, kaalumiseks jne.
• Itaalias
hoitakse lehm koos vasikaga 2-3 nädalat. Oma karjas oleme hoidnud lehma koos
vasikaga 1-2 päeva, vahel ka nõrgema vasika puhul 4-5 päeva. Nii tekib vasika
ja lehma vahel tugevam side ja vasikas on karjaga ühinemisel piisavalt tugev,
et uudishimulike karjaliikmetega probleemideta hakkama saada.
• Lõpptiineid
lehmi on vaja hoida väiksemates gruppides, nii on neid parem jälgida, lihtsam
puhtust pidada, kiirem probleemi tuvastamine ja hea jälgida, kas vasikas saab
ternespiima kätte. Parim variant kui poegiv lehm on teistest eraldatud näiteks
kergaedikuga vms. Nii ei sega võimukamad lehmad nõrgemaid loomi ja on vähem
vasikate hülgamisi. Ka on turvalisem poegiva lehma abistamine kui teised loomad
ei pääse segama.
• Kuni 4 h on
aeg poegimisest, mille jooksul vasikas on võimeline piisavas koguses omastama
ternespiimast immunoglobuliini. Parim kui vasikas saab 2 l ternespiima 2 h
jooksul sündimisest. Kui käsitsi lehmast piima lüpsta ja vasikale joota, siis
peab arvestama, 2h jooksul lüpsmisest 2 x suureneb soojas piimas bakterite arv.
Jahtunud toasoojas seisnud ternespiim põhjustab vasikatel kergesti
kõhulahtisust. Immunoglobuliini sisaldus kvaliteetses ternespiimas peab
olema > 10 g/l
Poegimisosakond!
Miks?
• 1. parem
jälgimine, õnnetuste vältimine, vähem surnud vasikaid
• 2.
individuaalboksid või väike grupp loomi
Põhiline on saada
poegiv loom poegimisboksi enne poegimist. Pigem ajada loom sinna varem kui
hiljem. Samas tuleb arvestada, et mõni loom võib poegimiseelsel eraldamisel
minna nii rahutuks, et poegimisprotsess peatub.
Poegimismomendiks
peab ammlehm olema poegimisalal!
Stillbirth rate
(ingl. k.) – vasikate kadu/hukkumine poegimisel
Delivery room (ingl.
k.) – poegimisala
• Poegimisperioodil
on vaja vasikatele eraldatud ala, nn. „lasteaed“ ja tagada 1-2 nädalat peale
poegimist vasikate lisasöötmine, et nad harjuksid sööma jõusööta ja
teraviljajahu.
• Lasteaias
saavad vasikad rahulikult puhata, lehmad ei sega, puhtam, seal saab anda
vasikatele startersööta. Startersööda mõjul vatsa hatud ja mao osad arenevad
välja palju paremini kui nendel vasikatel, kes startersööta ei saa.
Startersöödas optimaalne 17-18% proteiini, 12-14 MJ/kg energia. Alguses söövad
vasikad vähem, aga kogust võiks arvestada vasika kohta ca 3 kg päevas.
• Startersööda
kulu ca 500 kg vasika kohta, 0,5 eur/kg =250 eur /
vasika kohta.
• Lõppnuumal on
atsidoosi oht suurem nendel pullidel, kes pole vasikaeas saanud startersööta.
• Kui lehmal
vasikas on all, siis ta annab endast piima vasikale maksimaalselt. Lehma enda
söödavajaduse katmine jääb tahaplaanile. Kui ammlehm ei saa peale poegimist
piisavalt süüa, siis varude kulutamise järjekord:
• 1. rasvad
• 2. lihased
• 3. ei indle jms. probleemid.
Vajadusel antakse ammele 2 kg/ päevas
jõusööta. Kui on väga hea karjamaa, siis jõusööda andmise vajadus puudub.
Emakas on võimeline
vastu võtma uut embrüot 30-40 päeva poegimisest. Kui lehm indleb 20-30 päeva
poegimisest, siis see on täiesti sobiv, kuid seemendada/paaritada ei ole mõtet.
• Kui poeginud
amm koos vasikaga lasta karja hulka tagasi, siis on parim seda teha siis, kui
on tekitatud veel lisaks segadust, et karjal oleks ka muud tegevust kui ainult
lisandunud karjaliikmete uudistamine. Näiteks talveperioodil anda loomadele
värske sööt ja vahetult pärast seda lasta poeginud lehm koos vasikaga teiste
juurde. Nii on vähem pusklemist. Eriti hoolas tuleb olla kui karja juurde
lastakse loom, kes varem oli karja hierarhias üsna võimukal positsioonil.
Selline loom soovib kohe saada oma positsiooni tagasi, kuid karja teised
liikmed võivad üsna lihtsalt talle „kambaka“ teha!
• Vasikat vaktsineerida mitte ennem kui 3-4
nädala pärast peale poegimist. EL reeglid lubavad vaktsineerimist! Varem
takistavad immuunsuse tekkimist ternespiimaga saadud immunoglobuliinid.
Vaktsineerimist ei tohi teha umbes. Vajalik seroloogiline uuring, et teada
ohustavaid haigusi. (leukoos, brutselloos, sinikeel, leptospiroos,
rinotrahheiit)
• Kõhulahtisus
ja hingamisteede haigused veistel on omavahel seoses. Kui on üks, siis kipub
olema ka teine.
Vasikate
võõrutusstressi vähendamine:
• 1. vasika ja
lehma järk-järguline eraldamine (1 x päevas lasta kokku ca 1 nädala jooksul). Oma
karjas proovisime, kuid võõrutus venib palju pikemaks ja on oluliselt
töömahukam.
• 2. viiakse
ära lehmad, mitte vasikad
• 3. vasikad on
eelnevalt harjunud sööma lisasööta, mis korvab ärajäänud piimast tekkinud
toitainete defitsiidi
• Tavaliselt
lihaveiste pidamine laudas 20 ja rohkem grupis, kuid see ei ole loomadele hea.
Pigem teha vastavalt loomadele väiksemaid gruppe – 10 kuni 12 looma grupis.
• Nuumapullidel
kui suurendada aedikus pindala looma kohta 3 m2 –lt 4 m2 –le, siis juurdekasv suureneb 10% päevas.
• Kui aediku
pindala on looma kohta liiga väike, siis enamasti nuumaloomade juurdekasv
vaatamata korralikule söötmisele on ikkagi tagasihoidlik. Ka on rohkem
probleeme haiguste ja vigastustega.
• Laudas
betoonpõrand lehmale ei ole kõige parem. Liiga palju probleeme liigestega ja
hõõrdumisi.
• EL loomade
heaolu reeglite järgi on vaja aediku pindala 4 m2 loomale
eluskaaluga 400 kg, iga lisanduva 100 kg eluskaalu kohta veel vähemalt 0,5 m2.
Lehm ja vasikas vajavad vähemalt 10 m2 lehma kohta.
• Praktikas on
aga 5 m2 600 kg eluskaaluga lihaveisele väga minimaalne aediku
pindala. Arne Tamm Läänemaalt aga väidab oma praktilise kogemuse baasilt, et
minimaalselt on vaja 11 m2 ammlehma kohta. Väiksemat pindala on
keeruline hoida piisavalt puhtana ja loomadele sobivas seisus.
• Itaalias oli
loomapidaja, kellel oli 10000 looma ruumiga 3,5 m2 looma kohta.
Vähendas loomade arvu 5000-le ja tänu sellele suurenes ruum aedikus ühe looma
kohta 2 x –ks. Selle tulemusel paranes loomade juurdekasv 12 %, loomadel
haigusi vähenes 30 %. Põhjuseks, et nii oli vähem nakkusi ja loomadel kasvuks
oli oluliselt parem keskkond.
• Nn.
“rusikareegel” on, et lihaveisel on vaja eluskaalu iga 100 kg kohta minimaalselt
1 m2 aediku pindala.
Lihaveise orienteeruv
pidamiskulu:
Hind ca 1,86 eur eluskaalu 1 kg juurdekasvuks
• 0,5 eur töö
jms.
• 1,4 eur
päevas söödale
• Rinotrahheiidi
haige loom – immunotolerantne. Loomal kasv kinni, norus, selg küürus, karv
tokerdunud, pullil pea kuju ülalt lai ja üsna kitsa ninaga.
• Veistel
esineb emaka väljalangemist. Tihti selliseid ammesid enam ei paaritata, et
vältida tulevikus sarnaseid probleeme. Samas kui emakas korrektselt puhastada
ja tagasi panna ning loom on korralikult paranenud, siis võib looma uuesti
paaritada.
• Farmer on
endale parim abiline, sest ainult tema teab oma farmis toimuvast kõige rohkem.
Pidamine
Aigar SuurmaaLihaveiste pidamisel räägitakse peamiselt nende talvisest pidamisest, kuna suveperioodil on nad karjamaal. Mõningate eranditena on lihaveiseid võimalik pidada ka suvel laudas või lauda kõrval jalutuskoplis, kui karjamaa puudub. Sel juhul söötmine on lahendatud haljassööda ettevedamisega.
Lihaveistele sobivad lautadena kergehitised, kus oleks loomadel alati vaba väljapääs lauda kõrval olevasse jalutusaeda. Rakendada tuleks muidugi vabapidamist sügavallapanul paarkümmend looma ühes aias. Veised tunnevad end hästi nii nullilähedases temperatuuris kui 15 kraadise külma puhul. Tuleb arvestada, et iga vasikaga lehma kohta oleks laudas 6...7 m². Lauda ossa, kus peetakse lehmi koos vasikatega, tuleb eraldada latrid lehmade poegimiseks, mille mõõtmed soovitatakse 2,5 X 3,0 m². Sesoonse poegimise korral oleks on 100 lehma kohta vaja 18...20 latrit.
Täistsüklilise tootmise korral on lihaveiseid soovitav pidada järgmiste rühmadena: lehmad koos vasikatega, tiined mullikad, lehmikud, nuumpullid, sugupullid. Väiksema arvu loomade puhul võib kahte esimest gruppi pidada ka koos.
Igalt ammlehmalt igal aastal terve vasikas
Ammlehma peamine toodang on vasikas. Et lihaveisekasvatus oleks tulutoov, peaks karja koosseisus olema eelkõige hästiarenenud ja heade emaomadustega ammlehmad, kes peaksid igal aastal andma hea järelkasvu: terved, elujõulised ja suure kasvuintensiivsusega vasikad.
Eluskaalu määramine
Alusta jõudluskontrolliga juba esimesel võimalusel.
Kuidas mõõta vasikat?
2. Kaalu puudumisel kasuta mõõdulinti - rindkere ümbermõõt esijalgade tagant
3. Vaata vasika kaal vastavast tabelist
Tabelid eluskaalu määramiseks: